Swedbanki majandusprognoos - Märts 2020

Swedbanki majandusprognoos

Märts 2020

Viirus, mis pööras kogu maailma pea peale

Käesoleva majandusprognoosi koostamise ajal on maailmamajandus läinud langusesse. Valitsused teatavad iga päev üha uutest toetusmeetmetest ning keskpangad teevad kõik selleks, et rahustada finantsturge. Karmid abinõud, millega püütakse piirata viiruse levikut, vähendavad aga majandustegevust.  Inimesed püsivad kodus ning kulutavad vaid esmatarbekaupadele, samas kui ettevõtted vaevlevad nõudluse puuduses, tootmine tõmbub kokku ning töötus on tõusutrendis. Majanduse seiskumine viib aga ulatuslike tagajärgedeni.

Maailmamajandust ootab teises kvartalis tugev langus 

Koroonaviiruse leviku järel on maailmamajandust tabanud erakordselt ootamatu ning tugev šokk, nii nõudlus- kui ka pakkumispoolne. Hiinas, kust koroonaviirus alguse sai, avaldub kõige suurem mõju majandusele esimeses kvartalis ning seal toimuv annab meile suuniseid mõju ulatuse ja kestvuse kohta. Meie hinnangul langes Hiina majandus esimeses kvartalis küll 12%, kuid sealne majandustegevus hakkab juba tasapisi taastuma. Kui veebruaris mõjutasid Hiinas toimunud sündmused USA ja euroala veel vaid kaudselt, siis praeguseks on koroonaviiruse leviku mõju avaldunud ka seal. Eeldame oma põhistsenaariumis, et viiruse puhang saavutab oma tipu nii Euroopas kui ka USA-s teises kvartalis, tuues teises kvartalis kaasa järsu majanduslanguse. Majanduskasvu taastumine peaks toimuma aasta teises pooles ja seda kiirenevas tempos. Meie prognoosi järgi peaks maailmamajandus sel aastal langema 2%, kuid me ei välista ka süngemat stsenaariumi, mille järgi tuleb languseks 5%.

Majanduslangus USA-s on vältimatu

USA majanduskasv saab tugeva löögi, kuna viiruse leviku kontrolli alla saamiseks võetakse kasutusele järjest jõulisemaid meetmeid. Eratarbimine on järsult vähenenud ning alanud on ka koondamiste laine. Lähiajal teeb töötus kiire tõusu, mistõttu majanduslangust ei õnnestu vältida. Naftahindade langus mõjutab negatiivselt energiasektori investeeringuid ning teiselt poolt ei soodusta tarbimist, kuna majapidamised püsivad lähiajal kodus. Sel aastal langeb USA majandus meie hinnangul 3%.

Majanduslikult nõrk euroala saab tugeva löögi

Paljud euroala riigid on viimastel nädalatel võtnud kasutusele väga rangeid liikumispiiranguid. Teenuste sektor on suures osas suletud. Välisreisid on peatatud ning kaupade liikumine piirikontrollide taastamise tõttu halvatud. Töötlev tööstus on samuti löögi all – suured autotööstused sulgevad tehaseid. Laiaulatuslikud liikumispiirangud euroalal toovad sel aastal kaasa majanduslanguse, kusjuures teine kvartal tuleb tõenäoliselt kõige halvem... Samas, kui ulatuslikud liikumispiirangud ei kesta liiga kaua, üle kahe kuu, võib taastumine tulla kiire. Meie hinnangul langeb sel aastal euroala majandus 4%, kuid teeb järgmisel aastal tugeva, 4-protsendise kasvu.

Põhjamaid ja Balti riike ootab sel aastal samuti majanduslangus

Teenuste sektoris on paljudel ettevõtetel nõudlus täielikult ära kukkunud, kuna ettevaatlikud majapidamised püsivad nüüd oma kodudes. Töötlevat tööstust on tabamas häired tarneahelates ning nõudluse langus. Norra majandus saab eriti tugeva hoobi, kuna lisaks kõigele muule mõjutab seda tugevasti ka naftahindade langus.  Soome ja Balti riikide majanduskasv liikus juba enne aeglustuval kursil. Saabunud kriis toob sel aastal kaasa tugeva majanduslanguse. Meie hinnangul peaks majanduslangusest taastumine tulema aga kiire. Sel aastal langeb Rootsis majandus meie prognoosi järgi 4% ning Soomes 3%. Lätis väheneb meie hinnangul majanduse maht aga 5-6% (Eestis ja Leedus 5%, Lätis 6%). 

Mahukad toetusmeetmed keskpankadelt ja valitsustelt

Keskpangad ja riikide valitsused on kriisi leevendamiseks teatanud ulatuslikest meetmetest. Föderaalreserv on käitunud väga jõuliselt - intressimäära on langetatud nulli lähedale ning teatatud on piiramatust varaostuprogrammist ja mitmetest täiendavatest meetmetest likviidsuse toetamiseks. Meie hinnangul Föderaalreserv oma intressimäärasid sel aastal ei muuda. Laiaulatuslik eelarvepoliitiline pakett, mis sisaldab majapidamiste toetusmeetmeid, maksusoodustusi ning ettevõtete abipaketti, on hetkel arutamisel.

Euroopa Keskpank on võtnud aktiivse rolli majanduskriisi leevendamisel. Peale varaostuprogrammi suurendamise, pikaajaliste likviidsuslaenude väljastamise ja pankade kapitalinõuete lõdvendamise oodatakse EKP-lt veel lisameetmeid. Meie hinnangul peaks varaostuprogramm ulatuma 1 triljoni euroni. Ühtlasi ootame, et suurt rõhku pannakse ka ettevõtete võlakirjadele. Kui riikide valitsused otsustavad väljastada ühiseid pandeemia võlakirju, saab Euroopa Keskpangast nende peamine ostja.

Lisaks keskpankadele on ka paljude Euroopa riikide valitsused teatanud ulatuslikust abist, eesotsas Saksamaaga. Mitmed riigid teatavad otsestest meetmetest, mis ulatuvad 1,5-2 protsendini SKP-st ning riiklikest laenugarantiidest, mis mõne riigi puhul ulatuvad isegi kuni 10 protsendini SKP-st. Nõudlus lisaraha järgi on väga suur ning see toob järgnevatel aastatel kaasa globaalse võlakoormuse suure tõusu. Paljud ettevõtted peavad leppima kohustuste suurenemisega ning paljudel ei õnnestu toime tulla ilma valitsuse laiaulatusliku toetuseta.

Eesti tugev riigirahandus on eeliseks majanduslanguse korral

Sarnaselt teistele Euroopa riikidele, saab ka Eesti majandus koroonaviiruse  tõttu tugeva löögi. Meie põhistsenaariumi järgi langeb Eesti majandus sel aastal 5%. Eeldusel, et majandusšokk on ajutine, peaks majanduskasv järgmisel aastal kiiresti taastuma.

Käesoleva kriisi allikas ei peitu majanduses tehtud vigades

Eesti majandus sisenes sellesse aastasse juba aeglustuvas kasvutempos. Kuigi eelmise aasta viimase kvartali majanduskasv oli veel tugev, ei olnud see laiapõhjaline ning juba pikemat aega nõrgenenud välisnõudluse mõjul läks ka eksport langusesse. Samas oli Eesti majandus veel eelmisel aastal palju paremas tasakaalus, kui enne eelmise majanduskriisi algust: jooksevkonto on ülejäägis, majapidamiste sissetulekud ületavad nende kulutusi ning nii ettevõtete kui ka majapidamiste võlg on 12 aasta taguse ajaga võrreldes väiksem. Tõsi küll, majapidamiste säästud ei ole ühtlaselt jaotunud ning töötuse tõustes on suur osa inimestest kahjuks väga haavatavad. Käesoleva kriisi juures on oluline mõista, et selle allikas ei peitu majanduses tehtud vigades.  

Kriisi ohjeldamise kõrval tuleb ära hoida riskide eskaleerumist majanduses 

Kui käesoleva aasta kahel esimesel kuul oli majandustegevus veel võrdlemisi ootuspärane – vaid mõni üksik tegevusala (eelkõige transport ja majutus) kannatas koroonaviiruse mõjul tekkinud klientide ja nõudluse puuduse tõttu, siis märtsis halvenes olukord majanduses järsult. Eriolukorra väljakuulutamine, mis koroonaviiruse tõkestamiseks oli küll ainuõige otsus, sulges suure osa majandusest, kusjuures tugevam mõju on sellel majutusele ja toitlustamisele, transpordi- ja meelelahutussektorile ning jaekaubandusele. Samas tuleks arvestada, et mida jõulisemaid meetmeid viiruse leviku ohjeldamiseks tehakse, seda tugevamini võivad need majandustegevust pidurdada.

Kui käesoleva aasta esimeses kvartalis kestab eriolukord koos majandustegevuse piiranguga ligi 20% tööpäevadest ja ka kalendripäevadest, siis praeguse plaani järgi teises kvartalis ulatub see ligi kolmandikuni. Nii pikal majandustegevuse ja nõudluse piiramisel on majandusele väga tugev mõju. Majanduskriisi haldamise juures tuleks muuhulgas hoolitseda ka selle eest, et erinevad riskid majanduses ei eskaleeruks ega kuhjuks.

Koroonaviiruse tõkestamise mõju on tegevusalade lõikes erinev

Koroonaviiruse levik maailmas ja selle tõkestamine mõjutab majandust nii otseselt (kohaliku nõudluse ja klientide vähenemine), tarneahelates olevate häirete (tootmissisendite hilinemine või nende puudus) ja teisese efekti kaudu (välisnõudluse vähenemine, hindade muutus, ebakindluse suurenemine). Kuid sellel võib olla ka minimaalne või isegi positiivne efekt (näiteks, põllumajanduses, veevarustuses ja jäätmekäitluses, toiduainete tootmises, avalikus halduses ning tervishoius ja sotsiaalhoolekandes).  Kõige suurema mõjuga on teisene efekt, mis esialgsete hinnangute järgi mõjutab Eestis ligi 40% lisandväärtusest, kuid ka minimaalsel või isegi positiivsel efektil on võrdlemisi suur osakaal (esialgsete hinnangute järgi ligi veerand kogulisandväärtusest). 

Sügavale majanduslangusele peaks järgnema kiire majandustegevuse taastumine

Eeldusel, et eriolukord Eestis kestab mai alguseni ning koroonaviiruse levik õnnestub Eestis saada lähikuudel kontrolli alla, väheneb meie prognoosi põhistsenaariumi järgi SKP sel aastal 5%. Eriolukorra lõppemine peaks järk-järgult taastama sisenõudlusest sõltuva majandustegevuse, kuid välisnõudluse paranemine võtab kauem aega. Sellise stsenaariumi juures toimub kõige sügavam majanduslangus (aastases võrdluses) teises kvartalis, mis  hakkab seejärel leevenema. Järgmisel aastal ootame nii valitsuse toetusmeetmete mõjul kui ka baasefekti tõttu majanduskasvu hüppelist tõusu. Meie hinnangul kasvab Eesti majandus siis 5%.

Majanduslangus suurendab tööpuudust ja pidurdab palgakasvu

Maailmakaubanduse maht eelmisel aastal vähenes ning ka Eesti olulisemate kaubanduspartnerite import läks langusesse. Koroonaviirusest tingitud globaalne majandusšokk nõrgendab välisnõudlust veelgi ning see mõjub rängalt Eesti eksportivatele ettevõtetele. Nõudluse langus ning ka pakkumispiirangud vähendavad ärisektori käivet, ettevõtted peavad tööjõukulusid oluliselt kokku tõmbama ning nende sulgemiste arv suureneb. Töötusemäär tõuseb üle 8%, hõivatute arv väheneb ning palgakasv pidurdub järsult. See viib langusesse ka eratarbimise.

Koroonaviiruse pikem püsimine toob kaasa aga sügavama majanduslanguse ja majanduse aeglasema taastumise

Ebamäärasust on prognoosi koostamisel praegu veel väga palju. Tingimused nii Eesti kui ka teiste riikide majandustes muutuvad väga kiiresti, mistõttu kõik prognoosi numbrid on esialgsed ja paljuski hinnangulised. Majandusprognoosid on viiruse levimisel ja erinevate liikumispiirangute kehtestamisel muutunud järjest negatiivsemaks. Kui maailmas ja ka Eestis läheb viiruse leviku kontrolli alla saamisega kauem aega, kui näeb ette meie põhistsenaarium, näiteks kestab eriolukord kauem ja majandustegevus on viiruse leviku ohjeldamiseks pärsitud pikemalt, tuleb arvestada oluliselt sügavama majanduslangusega. Samuti taastub SKP maht siis üle oma eelmise tipu oluliselt aeglasemalt ja sellel on rängem mõju tööturule. Sellist olukorda ei saa välistada. Meie hinnangul väheneb Eesti SKP sellise negatiivsema stsenaariumi korral käesoleval aastal 9% ning järgmisel aastal kasvab majandus vaid 2%. See viiks keskmise töötuse määra sel aastal 12% lähedale ning tooks kaasa hinnalanguse.

Majanduslanguse sügavusest sel aastal ja sellele järgnevast majanduse taastumise kiirusest sõltub, millal Eesti majanduse maht ehk püsivhindades SKP ületab taas üle eelmise aasta neljanda kvartali taseme. Meie arvestuste järgi peaks see põhistsenaariumi korral toimuma 2022. aasta 1. kvartalis, negatiivsema stsenaariumi korral aga alles 2024. aasta kolmandas kvartalis.

Eesti tugev riigirahandus võimaldab majanduskriisiga paremat toimetulekut

Praeguse majandusšokiga kaasnenud vajadus riigi toetuse järgi on hea näide sellest, kui oluline on konservatiivne ja heas korras riigirahandus ning reservide kogumine (praegu ligi 5% SKP-st). Samuti näitab praegune olukord, kui kiiresti ja ootamatult võib tekkida vajadus lisakulutuste järele. Riigirahanduse hea seis võimaldab valitsusel teha suuremaid lisakulutusi majanduse toetamiseks (antud juhul ligi 7% SKP-st). Valitsuse suur rahasüst majandusse, samas kui maksutulud vähenevad suurendab tublisti riigieelarve puudujääki. Riigivõla osakaal SKP-s küll tõuseb, kuid jääb ikkagi võrdlemisi madalaks ning kaugele maha Euroopa Liidu lubatud piirist (60% SKP-st) ning enamike EL liikmesriikide võlatasemest. Kokkuvõttes peaks hiljuti kokkulepitud majanduse toetuspakett riigirahandusele jõukohane olema ning ei tohiks selle seisu keskpikas ettevaates oluliselt halvendada.

PDF-Document Swedbanki majandusprognoos (inglise keeles)

 Tõnu Mertsina

+372 888 7589
tonu.mertsina@swedbank.ee

________________________________________

See e-kiri on saadetud Swedbanki majandusanalüüsi osakonna veebiplatvormi kaudu. Soovitud väljaannete tellimust saab muuta, vajutades lingil „Tellimuse muutmine“. Infokirja tellimust saab lõpetada, vajutades „Tellimuse lõpetamine“ lingil.  Teavet Swedbanki isikuandmete töötlemise põhimõtete kohta saate inglise keeles siin. 

Esita tellimus! »
Antud kiri on saadetud Swedbanki poolt koostöös Brightly'iga. Tegemist on personaalse kirjaga.
PDF dokumentide vaatamiseks on vajalik Adobe Acrobat Reader. (lae alla siin)