Swedbanki majandusprognoos - jaanuar 2018

Swedbanki majandusprognoos
Jaanuar 2018

Maailmamajanduse kasv on jätkuvalt tugev

2018. aasta alguses on maailmamajanduse kasv jõudnud tugevamale alusele
Euroala majanduse taastumine on hoogustunud ning meie prognoosi järgi USA majanduskasv sel aastal kiireneb. Ka mitmete suuremate arenevate riikide majanduskasv on taastumas.

Globaalne majanduskasv soodustab Põhjamaade ja Balti riikide majandusi
Tugev majanduskasv Euroopas tähendab Põhjamaadele ja Balti riikidele paremaid ekspordivõimalusi. Meie hinnangul Balti riikide kiire majandus-kasv sel aastal jätkub, kuid 2019. aastal peaks see majanduse tõusutsükli taandumise tõttu aeglustuma.

Keskpankade rahapoliitika normaliseerimine mõjutab intressimäärasid
Üha rohkemate riikide keskpangad on alustanud senise majandust stimu-leeriva rahapoliitika normaliseerimisega. Meie prognoosi järgi jätkab USA Föderaalreserv sel aastal intressimäärade tõstmist, tehes seda kolm korda. Euroopa Keskpank peaks lõpetama selle aasta lõpus varaostuprogrammi ning hakkama 2019. aasta teisest kvartalist intresse tõstma. Kuigi keskpangad muudavad oma rahapoliitikat ettevaatlikult, avaldab see mõju ka turuintressimääradele ja valuutade vahetuskurssidele. Keskpankade rahapoliitika mõjutab valuutade vahetuskursse jätkuvalt kõige enam. Intressimäärade erinevus, mis on USA dollarit toetanud, hakkab koos mitmete teiste keskpankade rahapoliitika normaliseerimisega tasapisi vähema. Meie hinnangul jätkab euro dollari suhtes tugevnemist.

Poliitilised riskid on veidi vähenenud, eriti Euroopas
Samas on populismi levik jätkuvalt murekohaks. Suurenenud protektsio-nism ja geopoliitilised pinged kujutavad lähiajal ohtu majanduskasvule. Samuti võivad need nõrgestada erinevaid institutsioone, mis on olulised tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu hoidmisel pikemas vaates.

Eesti majanduskasv aeglustub, kuid majandus on heas tasakaalus ja vastupidav

Eesti majanduskasvu toetab nii kodumaine kui ka välisnõudlus
Eelmise aasta kohta praegu avaldatud andmed näitavad, et kolme esimese kvartaliga kasvas Eesti majandus 4,8%. Kuigi majanduskasv oli laiapõhjaline, domineeris selles ehitussektor, mille lisandväärtuse kasv moodustas kogu majanduse kasvust viiendiku. Selle taga olid tugevad valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse. Lisaks välisnõudlusele on muutunud tugevamaks ka kodumaine nõudlus. Möödunud aastal tuligi suurem osa majanduskasvust siseturule orienteeritud tegevusaladest. Vaatamata sellele, et majapidamiste kindlustunne oli möödunud aastal kriisijärgsete aastate tugevaim, aeglustus eratarbimise kasv tunduvalt. Selle peamiseks põhjuseks oli inflatsiooniga kohandatud palgakasvu aeglustumine.

Meie hinnangul kasvas Eesti SKP möödunud aastal 4,4%, mis oli pärast 2011. aastat parim tulemus. Sel aastal püsib majanduskasv tugev, kasvades 4% lähedal, kuid järgmisel aastal peaks see majanduse kasvutsükli nõrgenemise tõttu aeglustuma 3 protsendini (vt ka tabelit teksti lõpus).



Eesti majandus püsib lähiajal tugevatel alustel. Ettevõtete kasumid peaksid kasvama, majapidamiste säästumäär on suhteliselt tugev ning nende eelarve tasakaalu lähedal. Majanduse tugev nominaalkasv aitab kaasa maksutulu suurenemisele ning riigirahandus püsib lähiaastatel suhteliselt heas korras – valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg on väikesed. Praegu on hea aeg riigirahanduse tugevdamiseks, sealhulgas reservide suurendamiseks, et tulla paremini toime võimalike negatiivsete riskidega ning samuti sellega, kui majanduskasvu aeglustumine võib riigile vähem maksutulu tuua. Samuti tuleb arvestada pikemas vaates ülalpeetavate inimeste arvu kasvu ja rahvastiku vananemisega, mis suurendavad valitsemissektori kulutusi.

Välisnõudlus püsib tugev ja aitab ka sel aastal kaasa ekspordikasvule
Vaatamata oluliselt paranenud välisnõudlusele, ekspordikasv möödunud aastal aeglustus. Selle põhjuseks oli ekspordis suure osakaaluga mobiilsideseadmete väljaveo tugev langus. Ilma selle kaubagrupita oleks ekspordikasv kiirenenud.

Ekspordikasvu aeglustumise taga oli mobiilsideseadmete väljaveo langus

Meie kaubanduspartnerite keskmine impordinõudluse juurdekasv sel ja järgmisel aastal küll aeglustub, kuid jääb piisavalt tugevaks, et pakkuda meie ettevõtetele häid ekspordivõimalusi. Möödunud aasta sügisel kasvasid kõikide tellimustel töötavate tegevusalade, väljaarvatud elektroonikatööstuse, uued eksporditellimused ning tööstusettevõtete hinnangul on nende lähiaja ekspordivõimalused paranenud. Ettevõtted hindavad oma konkurentsivõimet välisturgudel (peamiselt EL-i välistel turgudel) paremaks. Meie hinnangul sel aastal ekspordikasv veidi kiireneb, kuna mobiilsideseadmete möödunudaastane tugev langus peaks baasefekti tõttu vähemalt osaliselt taanduma.

Ettevõtetel on veelgi rohkem tarvis investeerida efektiivsusesse
Eesti tööstus- ja teenustesektori kindlustunne on tõusnud viimase viie aasta kõrgeimale tasemele ning tootmisvahendite rakendatuse määr on koos nõudluse ja tootmismahtude kasvuga kerkinud tublisti üle pikaajalise keskmise. Seetõttu võib prognoosida ka ettevõtetesektori investeerimisaktiivsuse püsimist.

Kuna oleme kaotamas oma hinnapõhist konkurentsivõimet, suureneb et-tevõtetel vajadus investeerida rohkem tootearendusse ja tootlikkust tõstvasse kapitali, parandada töökorraldust ja juhtimist ning tõhustada tarneahelaid. Turuintressimäärad peaksid küll tasapisi tõusma hakkama, kuid need jäävad veel vähemalt lähiajal piisavalt madalaks, et investeerimist soodustada.

Lisaks ettevõtetele suurendas möödunud aastal oma investeeringuid oluliselt ka valitsemissektor. Valitsemissektori investeeringute juurdekasv sel aastal küll aeglustub, kuid nende osakaal SKP-s tõuseb viimaste aastate kõrgeimaks. Möödunud aasta lõpuks oli riik teinud Eestile perioodiks 2014-2020 eraldatud struktuurifondidest väljamakseid vaid 18% ulatuses, samas kui võetud kohustuste maht on kordades suurem. Seega võib eeldada, et lähiajal EL rahade mõju valitsemissektori investeeringutes suureneb. Praeguses majanduse kasvufaasis ei vaja Eesti majandus küll täiendavat fiskaalset lisastiimulit, kuid riigi poolt finantseeritavaid suuri taristuprojekte, mida on pikalt ettevalmistatud, on väga keeruline ajastada vastavalt majandustsüklile.

Hinnakasv aeglustub veidi
Möödunud aastal kasvasid tarbijahinnad kolmeaastase pausi järel. Hinnatõus oli kiire, ulatudes 3,4 protsendini. Hinnatõusu taga oli mitmete tootmissisendite (tooraine ja tööjõud) kallinemine ja aktsiisimaksude tõus. Samuti võimaldas hindu tõsta majapidamiste jõukuse kasv ja nende optimistlikum vaade tulevikku. Meie prognoosi järgi aeglustub tarbijahindade kasv sel aastal 3 protsendini. Aeglasema hinnatõusu taga on väliste hinnasurvete leevenemine. Nii toornafta kui teiste toorainete hinnad peaksid sel aastal kasvama aeglasema tempoga. Kõige enam pidurdavad inflatsiooni meie hinnangul toiduainete ja transpordihindade aeglasem kasv.

Tööjõupuudus hoiab palgakasvu kiirena
Tugevam nõudlus ja suuremad investeeringud on parandanud ettevõtete tootlikkust. Samal ajal, palgakasv eelmisel aastal veidi aeglustus ning neli aastat järjest kestnud erinevus tootlikkuse kasvuga sulgus. Kiire palgakasv peaks sel aastal jätkuma, kuna tööjõu pakkumine ei suuda tööjõu nõudlusega sammu pidada. Vabade töökohtade arv on tõusnud viimase majanduskriisi järgse aja suurimaks. Tulumaksuvaba palgaosa kergitamise tõttu tõuseb suurema osa palgasaajate kasutatav tulu ning sellel peaks olema positiivne mõju eratarbimisele. Nimetatud maksumuudatus peaks palgakasvu ootusi mõnevõrra vähendama. Meie prognoosi järgi tõusevad palgad sel aastal ligikaudu 6%.

Kuigi palgad ei kasva enam tootlikkusega võrreldes ennaktempos, oleme me suutnud ettevõtete hinnapõhise konkurentsivõime langust vaid aeg-lustada. Eesti ettevõtete kaupade ja teenuste hinnad lähenevad jätkuvalt kiiresti kõrgema hinnatasemega kaubanduspartnerite hindadele.

Pingelist olukorda tööturul ei leevenda ka töötuse määra oodatav tõus. Töötute arvu suurendab vähenenud töövõimega inimeste sotsiaaltoetuste ümberkorraldus, mis suunab neid tööd otsima. Seega ei ole töötute arvu suurenemise taga tööjõu nõudluse langus. Meie prognoosi järgi püsib töötuse määr lähiaastatel 7% lähedal.

Peamised riskid tulenevad väliskeskkonnast
Võrreldes Swedbanki novembris avaldatud prognoosiga ei ole majandus-kasvuga seotud riskid oluliselt muutunud. Meie lähiturgudel on üheks suuremaks murekohaks eluasemehindade langus Rootsis. Samas on Rootsi majanduse üldine olukord hea ja kinnisvarasektorist ülejäänud majandusse ülekanduvatel mõjudel peaks praeguste hinnangute järgi olema piiratud efekt. Kuigi Eesti ettevõtete käibed ja tootlikkus on paranenud, on tööjõukulud jätkuvalt väga kõrged, mistõttu võib nende kiire tõus halvendada liigselt ettevõtete konkurentsivõimet. 


PDF Swedbanki majandusprognoos (inglise keeles)


Kui soovite rohkem teavet, võtke palun ühendust Tõnu Mertsinaga, +372 888 7589, tonu.mertsina@swedbank.ee

Esita tellimus!
Antud kiri on saadetud Swedbanki poolt koostöös Brightly'iga. Tegemist on personaalse kirjaga.
PDF dokumentide vaatamiseks on vajalik Adobe Acrobat Reader. (lae alla siin)